Seoses meie uue tahvlirakendusega oleme pidanud vastama korduvalt küsimusele et kuidas on siis kasulikum. Kas tavapärane vedude planeerimine või digitaliseeritult?
Kõige lihtsam on sellele küsimusele vastata lihtsa võrdlusega.
Kui standard protsessi puhul võib tellimusest arve välja saatmine võtta aega päevi siis digitaalselt kõike seda tehes võtab arve väljastamine kindlasti palju vähem aega.
Näiteks kui standard protsessi puhul sisestada tellimus hommikul ning autojuht tagastab allkirjastatud veokirja samal õhtul siis saab arve väljastada järgmisel hommikul (kui veokorraldaja on veokirja süsteemi laadinud) seega läheks ühe tellimuse käitlemiseks aega ca 24 tundi. Sama olukord digitaalselt võtab keskmiselt kuni 8 tundi ehk 3 korda vähem.
Selleks et vaadata pikemaajalist rahalist mõju võiksime vaadelda ühe tellimuse kulu ning palju siis kuu jooksul kokku võiks hoida?
Oletame et teil on kuus 500 tellimust mida veokorraldaja käsitleb ning teie töötaja töötund maksab 12 eurot. Ühe tellimuse käsitlemiseks peab veokorraldaja tegema tegevusi vähemalt 15 minuti jooksul (sisestab tellimuse, suhtleb kliendiga, planeerib veokorralduse, genereerib ja edastab dokumendid autojuhile, tegeleb potentsiaalsete probleemidega, võtab veokirja vastu ning skaneerib ja laeb süsteemi, koostab arve ja saadab kliendile). Seega kulub kuus 500 tellimuse käsitlemisele 125 tundi. Rahas teeb see siis 1500 euro väärtuses tööd. Digitaalses protsessis kulub töötajal tellimuse käsitlemisele keskelt läbi 5 minutit ning see kulub tellimuse 7 minutit. Ära jäävad telefoni kõned autojuhiga et probleeme lahendada, ka ei pea enam ise dokumente skaneerima ja süsteemi salvestama. Sellisel juhul oleks kulu ajaliselt 58,3 tundi ning rahas 699,6 eurot. Kokkuhoid on üle kahe korra.